Mis on rehabilitatsiooniteenus?

Rehabilitatsiooniteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on parandada puudega inimese iseseisvat toimetulekut, suurendada ühiskonda kaasatust ja soodustada töötamist või tööle asumist.Rehabilitatsiooniteenuse käigus hinnatakse isiku toimetulekut ja kõrvalabi vajadust, tehakse ettepanekuid (kodu)keskkonna kohandamiseks, abivahendi saamiseks ja kasutamiseks. Samuti tegeletakse puudega inimeste nõustamisega erinevatel teemadel, et parandada edasist sotsiaalset toimetulekut.
 

Missuguseid teenuseid osutatakse?

1. Koostatakse isiklik rehabilitatsiooniplaan (kehtivusega 6 kuud – 5 aastat).
2. Juhendatakse inimest, kuidas rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatud tegevusi ellu viia.
3. Osutatakse järgmisi rehabilitatsiooniplaanis märgitud teenuseid:

• rehabilitatsioonivajaduse hindamine ja –planeerimine (va 16 –a kuni    vanaduspensioniealised psüühiliste erivajadustega inimesed);
• rehabilitatsiooniplaani täitmise juhendamine;
• rehabilitatsiooniplaani täiendamine ja tulemuste hindamine;
• füsioterapeudi teenus (individuaalne ja grupitöö);
• tegevusterapeudi ja loovterapeudi teenus (individuaalne ja grupitöö);
• sotsiaaltöötaja teenus (individuaalne, perenõustamine ja grupinõustamine);
• eripedagoogi teenus (individuaalne, perenõustamine ja grupinõustamine);
• psühholoogi teenus (individuaalne, perenõustamine ja grupinõustamine);
• logopeedi teenus (individuaalne, seanss perele ja grupinõustamine).

 Missuguses mahus osutatakse rehabilitatsiooniteenust?

Rehabilitatsiooniteenused on loetletud Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruses nr 256, milles on ka määratud, kui palju võib teenuseid osutada ühe kalendriaasta jooksul.

 Enamikku teenustest võib vajadusel osutada kokku kuni kalendriaastaks kehtestatud maksimaalse maksumuse täitumiseni.

Erandiks on järgmised teenused:

• rehabilitatsioonivajaduse hindamine ja rehabilitatsiooni planeerimine,
• rehabilitatsiooniplaani täitmise juhendamine,
• rehabilitatsiooniplaani täiendamine ja tulemuste hindamine,
• füsioterapeudi teenus.

Nimetatud teenustele on kehtestatud eraldi piirmäärad.

Kui inimese elukoht ja rehabilitatsiooniteenuse osutaja asukoht on erinevates valdades või linnades, siis riik kompenseerib sõidukulud nii rehabilitatsiooniteenuse saajale kui ka vajadusel tema saatjale (lapsevanemale, abikaasale, isiklikule abistajale või hooldajale).

Sõidukulude hüvitamiseks on vajalik esitada vabas vormis taotlus elukohajärgsele pensioniametile pärast rehabilitatsiooniteenuse saamist. Taotluses tuleb märkida järgmised andmed:

1. rehabilitatsiooniteenust saanud isiku nimi ja isikukood või sünniaeg, postiaadress ja telefoninumber,
2. vajadusel rehabilitatsiooniteenust saanud isiku esindaja nimi ja isikukood või sünniaeg, postiaadress ja telefoninumber,
3. Sotsiaalkindlustusameti väljastatud rehabilitatsiooniteenuse suunamiskirja number;
4. arvelduskonto number, kuhu hüvitis kantakse;
5. andmed rehabilitatsiooniteenuse osutamisega seotud sõidukulude tekkimise kohta (lähtekoht, sihtkoht, läbitud vahemaa kilomeetrites jm);
6. taotlusele lisatud sõidukulu tõendavate dokumentide loetelu.

Taotlusele lisada sõidukulu tõendavad dokumendid – sõidupiletid, bensiiniostu tšekid, taksoarved vm.

 Mida teha rehabilitatsiooniteenuse saamiseks?

1. Rehabilitatsiooniteenuse saamiseks tuleb täita rehabilitatsiooniteenuse taotlus. Taotluse vorm on kättesaadav Sotsiaalkindlustusameti ja Sotsiaalministeeriumi kodulehekülgedel ja kõikides pensioniametites. Täidetud taotlus saata posti teel või tuua elukohajärgsesse pensioniametisse. Samuti võib taotluse täita pensioniameti klienditeeninduses.
   
   Taotlust ei pea täitma:
   * isikud, kes suunatakse rehabilitatsiooniteenusele ekspertarsti otsusel seoses puude raskusastme määramisega;
    
2. Suunamiskiri rehabilitatsiooniteenusele saadetakse isikule postiga taotluses märgitud aadressil. Koos suunamiskirjaga saadetakse rehabilitatsiooniasutuste nimekiri, milles on märgitud inimesele kõige sobilikumad rehabilitatsiooniasutused.
    
3. Inimesel on õigus valida, millisesse rehabilitatsiooniasutusse ta teenusele läheb. Selleks peab ta sobiva asutusega ise ühendust võtma 21 päeva jooksul ja aja kokku leppima (kas posti või telefoni teel vm viisil).
    
4. Pärast rehabilitatsiooniteenuse osutamist koostab rehabilitatsiooniasutus osutatud teenuste kohta arve. Teenuse saaja (või tema seaduslik esindaja) kinnitab oma allkirjaga, et arves märgitud teenuseid on osutatud.

Arve tasub Sotsiaalkindlustusamet rehabilitatsiooniasutusele.

NB! Ravi, taastusravi või sanatoorse ravi saamiseks tuleb pöörduda oma perearsti või eriarsti poole. Nimetatud teenuseid rehabilitatsiooni raames ei hüvitata.

Vaide esitamine

Rehabilitatsiooniteenusega seotud vaideid lahendab Sotsiaalkindlustusameti juures tegutsev vaidluskomisjon. Vaie tuleb esitada 3 kuu jooksul.